Eesti PISA-edu elatustaset ei tõsta. Kuidas pöörata haridusega majandus kasvule?
Haridus mängib kasvavat rolli inimeste elukaare võimaluste kujundamisel. Haridus võib olla võrdsustaja ja sotsiaalse mobiilsuse tööriist, aga ka ebavõrdsuse looja ning ühiskondlike probleemide taastootja. „Tulemusskooridega mõõtes on meie haridus hea, aga see haridus ei ilmuta end meie sissetulekutes või oskustes täiskasvanutena,“ märgivad autorid raamatus „Kas Eesti PISA on viltu?“.
Südasuvises saates „Õppetund“ analüüsime Eesti hariduskorralduse võlu- ja valupunkte ning arutame, mis võiks olla paremini, et saavutada ühiskondlik ja majanduslik edu.
Saatekülalisteks on enam kui 10 aastat haridusuuringutega tegelenud eksperdid ja raamatu „Kas Eesti PISA on viltu?“ autorid: riigiteadlane ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri, haridusökonomist ja EBSi majandusprofessor Kaire Põder ning andmeteadlane ja EBSi vanemteadur Andre Veski.
Saadet juhib Katre Savi.
Seotud lood
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Mis juhtudel tuleb tööandjal palgatoetus riigile tagastada?
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele