Swedbanki ökonomist: Eesti netopalk on tänavu kasvanud 15%, see ei ole kestlik

Tööturg näitab taastumise märke: töötuse määr langes II kvartalis 6,6%-ni ning registreeritud töötute arv vähenes aastaga märgatavalt. Samal ajal seisavad tööandjad silmitsi teise probleemiga – vaba tööjõudu küll on, kuid ettevõtete vajadused ja inimeste oskused ei pruugi alati kattuda.

Palgast saab üha vähem ainult personaliosakonna või palgaarvestaja teema. Uued läbipaistvusnõuded tähendavad, et ka keskastme juht peab oskama põhjendada palgavahemikke, selgitada töötaja töö väärtust ja pidada keerulisi palgavestlusi nii, et usaldus ei kaoks.

Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik kerkis esimesel poolaastal 1900– 2543 euroni, kasvades aastaga 12,8%. Kasvu vedasid eeskätt kõrgepalgalised IT-ametikohad ning riigikaitse ja siseturvalisusega seotud tööpakkumised.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.