Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põhipuhkuse kestus, sh lühendatud tööaja korral
Igale töötajale on kalendriaastas ette nähtud korraline ehk põhipuhkus. Põhipuhkuse kestus määratakse töölepingu seadusega (TLS). Põhipuhkuse kestust arvestatakse kalendripäevades, selle hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi (TLS-i § 54 lg 3). Põhipuhkuse kestus ei olene töötaja tööajast, st et ka lühendatud tööaja korral peab töötaja põhipuhkuse kestus olema TLS-is ettenähtud kalendripäevade pikkune.
Iga-aastase põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva (TLS-i § 55), tööandja võib põhipuhkuse kestust pikendada, kui see on kokku lepitud töölepingus, kollektiivlepingus või töökorraldusreeglites. Alaealistel on põhipuhkuse kestus alati 35 kalendripäeva (TLS-i § 56). Teatud ametikohtadel on põhipuhkuse kestus pikem kui 28 kalendripäeva, näiteks ametnikul 35 kalendripäeva (avaliku teenistuse seadus § 43 lg 2) ning haridus- ja teadustöötajatel kuni 56 kalendripäeva (TLS-i § 58 lg 1). Haridus- ja teadustöötajate põhipuhkuse kestus oleneb ametikoha nimetusest, mille kinnitab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
Seotud lood
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.
Enimloetud
2
Viimased uudised
“Eestis annab optimismi tikutulega taga otsida“
Töötamise registri (TÖR) andmepõhine lahendus valmib maksuametil aasta pärast
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele