Lahendus tööjõupuudusele: tarvis on süsteemi, mis toetaks noorte huvi inseneeria vastu
Meil oleks vaja luua terviklik ja kõikehõlmav süsteem, mis toetaks õpilaste huvi inseneeria vastu alates algklassidest või isegi koolieelikutest kuni kõrghariduseni välja, rääkis KVARKi haridusprojektide juht Arnold Rein Tatunts juuni alguses Targa Tööstuse konverentsil. Ta selgitas, milline see süsteem olla võiks.
Arnold Rein Tatunts märkis, et haridusmaastiku suur küsimus seisneb selles, mis saab siis, kui meil insenere enam peale ei tule. „See on probleem, mis on olemas juba täna. Aga mis saab siis, kui me selle probleemiga ei tegele ja mis on need konkreetsed sammud, mida saame juba praegu ette võtta, et probleem ei muutuks lahendamatuks?ˮ küsis ta ja selgitas, kus peituvad kõik need insenerid, keda riik hädasti vajaks.
Seotud lood
Esimesel poolaastal koroonast tingitud tarnekriisi asemel on Eesti tööjõuturu kõige teravamaks kitsaskohaks saanud taas tööjõupuudus.
Eesti Töötukassa teeb kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetri uuringut, millega hinnatakse maakonnapõhiselt erinevate ametikohtade tööjõuvajadust. Just tööjõust, järeltuleva põlvkonna kasvatamisest ja suurimatest värbamismuredest sel korral koos töötukassa ja ABB-ga saates „Töö ja palkˮ räägitaksegi.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.
Enimloetud
2
Viimased uudised
“Eestis annab optimismi tikutulega taga otsida“
Töötamise registri (TÖR) andmepõhine lahendus valmib maksuametil aasta pärast
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele