Ettevõte koondab sada inimest ja kolib mujale: Eestis ei soosita tööstusega tegelemist

Tänane muutlik majanduskeskkond ja üleilmsed koondamised tehnoloogiasektoris on suurendanud ebakindlust ka teistes valdkondades ja nende spetsialistide seas, kes varasemalt end tööturul pigem kindlana tundsid. Muuhulgas on koondamised puudutanud ka personaliüksusi, sest oluliselt kokku tõmmatud töötajate arv ja külmutatud värbamisplaanid tähendavad ka väiksemat vajadust organisatsioonis neid rolle täidnud personalispetsialistide järele.

Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest. Loodetavasti ei puuduta see teie ettevõtet, aga kui selline samm tuleb ette võtta, siis on hea muuta protsess võimalikult valutuks.

Möödunud aasta lõpp on toonud ridamisi koondamisuudiseid ja paljud ettevõtted on alanud aastal vastavat otsust alles langetamas. Koondamiste laineharjal on töölepingute korrektne ülesütlemine tööandjate seisukohast väga oluline, et säästa ettevõtet võimalikest sellega kaasnevatest nõuetest.

Koondamine pole kerge kummalegi, ei juhile ega töötajale. Viimaste aastate globaalsed muutused on aga viinud meid olukorda, kus nii mõnigi tööandja peab koondama ka siis, kui ei taha, ja koondama ehk kogu meeskonna või üksuse. Kuidas tagada, et niigi keeruline olukord vähemasti juriidilisi probleeme ei tekita?

Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.