Ehituse ja kinnisvara tulevik kujuneb koolipingis, mitte Exceli tabelis.
Kutseharidusreformi plaanid on tekitanud muret nii ehitus- kui ka kinnisvarasektori tööandjates: pikemad õppekavad, koolide sundliitmised ja õpetajate puudus ähvardavad pidurdada vajalike oskustöötajate järelkasvu valdkondades, kus tööülesanded muutuvad üha keerukamaks.
Riina Sikkut: Tervishoid välistööjõudu ei vaja, Eesti suudab puuduvad spetsialistid ise koolitada!
Eesti tööturg seisab keeruliste valikute ees: noored lõpetavad kooli ilma praktiliste oskusteta, spetsialistid lahkuvad töötingimuste tõttu välismaale ja samal ajal soovivad poliitikud hoida palgad madalad, tuues sisse odavat tööjõudu.
Roheteemad, tehnoloogia ja uued ootused kujundavad kiiresti tööturgu. Personalijuhtide ülesanne on valmistada töötajad ette oskuste kombinatsiooniks, mis tagab nii ettevõtte konkurentsivõime kui töötaja kestliku arengu.
Suur osa juhi ajast kulub endiselt administratiivsetele tegevustele – puhkuste kooskõlastamisele e-kirjades, töögraafikute koostamisele Excelis ja meeskonda puudutavate andmete küsimisele personalitöötajalt. Samas on juht ettevõtte üks kallimaid ressursse, kellelt oodatakse eelkõige inimeste juhtimist ja äri arendamist.