SUUR KÜSITLUS: palgaläbipaistvus – päästerõngas või kahe teraga mõõk?

Kuigi palgavahemike märkimine töökuulutustes on aina levimas, on personalijuhtide lähenemised ja kogemused väga erinevad. Valdkonna suunanäitajate küsitlus näitab, et osa organisatsioone on selle sammu juba ammu astunud, teised katsetavad esimesi samme ja osa eelistab palganumbrit mitte avaldada, viidates muudele argumentidele. Euroopa Liidu uus palgaläbipaistvuse direktiiv võib aga peagi tuua muutusi kõigi tööandjate jaoks.

Peaaegu kõik värskele palgaküsitlusele vastanud personalijuhid rõhutavad, et tasupoliitika mõistmine algab läbipaistvusest ja teadlikust juhtimisest.

Euroopa Liidu tasustamise läbipaistvuse direktiiv lubab õiglasemat tööturgu, ent toob kaasa ka keerulisi küsimusi – eriti juhtide värbamises ja sihtotsingutes.

Uuring paljastab suure lõhe tööandjate ja töötajate hinnangutes tasustamise selgusele ja õiglustundele – töötajad tunnevad end info suhtes sageli kõrvale jäetuna.

Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.