Uus reaalsus: töö kõrvalt õppimine pole enam valik
Ligi veerand Eesti elanikest õpib juba töö kõrvalt, kuid suur osa jääb endiselt kõrvale. Tööelu muutused sunnivad üha rohkem inimesi oskusi uuendama – küsimus on, kes suudab sellega kaasa tulla.
Võimalus õppida peab jõudma sinna, kus on järele aitamist vajava kvalifikatsiooniga inimene, kirjutab Kärt Kuvvas-Mekk arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud artiklis.
Eesti on rahvusvahelistes võrdlustes tipus kõrgharidusega töötajate osakaalu poolest, kes teevad tööd, mis ei eelda kõrgemat haridust. Kurb ja kulukas, kirjutas Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann Äripäevas.
Eesti vajab igal aastal juurde vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti, kuid naised moodustavad tehnoloogiasektoris endiselt vaid veidi üle veerandi töötajatest. Sirja Sulakatko sõnul võib üheks lahenduseks olla karjääripöörete toetamine – üha rohkem naisi jõuab IT-sektorisse ümberõppe kaudu ja see aitab leevendada oskustööjõu puudust.
„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ kinnitas tööstusjuht Veljo Konnimois Tööstusuudistele. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.
Uue töötaja tööleping on valmis, kuid üks allkiri on veel puudu. Samal ajal ootab kinnitamist teine leping ning kolleeg palub kiiresti üles leida mõne kuu eest allkirjastatud dokumendi. Kuigi digiallkirjastamine on Eestis igapäevane, kulub personalitöös lepingute saatmisele, allkirjade kogumisele ja dokumentide haldamisele endiselt palju aega. Kuidas seda tööd lihtsamaks ja tõhusamaks muuta?