Eesti pöörab palgadirektiivile selja ja taotleb selle muutmist

Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.

Eestis võivad ettevõtted peagi hakata palgavahemikke avaldama, samal ajal kui osa Euroopa riike – eesotsas Rootsiga – pidurdab tempot. See sunnib rahvusvahelisi kontserne tegutsema kahel rajal korraga.

Palgadirektiiv nõuab tööandjatelt senisest selgemat ja läbipaistvamat palgakorraldust. Hiljutisel Personaliuudiste tööõiguse seminaril selgitas tööõiguse ekspert Heli Raidve direktiivi peamisi nõudeid ja kaasnevaid kohustusi.

Eestis tegutsevad Rootsi kontsernide tütarfirmad võivad juba sel suvel sattuda olukorda, kus seadus nõuab palgavahemike avaldamist, kuid emafirma seda ei luba. Vastutus jääb seejuures kohalikule juhile.

Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.