Eesti inimesed ja ettevõtted on aasta esimese nelja kuuga kaotanud pettustele ligi 8 miljonit eurot. Voogi tegevjuhi Kristjan Hiiemaa sõnul ei piisa enam üldisest jutust „olge ettevaatlikud“ – töötajatele tuleb anda väga konkreetsed juhised, kuidas surveolukorras käituda.
Küberkurjategijad muutuvad üha osavamaks ja petukirjad järjest veenvamaks, mistõttu ei piisa töötajatele enam kord aastas tehtavast koolitusest. Küberturvalisuse ekspert Urmo Keskel ja Barruse IT-juht Vaido Otsar selgitavad, miks tuleb küberhügieeni harjutada sama järjepidevalt nagu kriisiolukorras tegutsemist.
Tööarvuti ja -telefon on saanud paljude inimeste jaoks igapäevaelu loomulikuks osaks, mida kasutatakse enamasti ka tööd mitte puudutavateks tegevusteks. Telia küberturbe insener Tarvo Kunzi sõnul kipub aga just see suurendama riske, mille mõju võib ulatuda kogu ettevõtteni.
Küberpettused jooksevad ees, töötajate koolitamise eest vastutamine sörgib järel. See on otsetee suurte summade kaotamiseni, kirjutas Telia küberturbelahenduste arhitekt Kristjan Aljas Äripäevas.
Uue töötaja tööleping on valmis, kuid üks allkiri on veel puudu. Samal ajal ootab kinnitamist teine leping ning kolleeg palub kiiresti üles leida mõne kuu eest allkirjastatud dokumendi. Kuigi digiallkirjastamine on Eestis igapäevane, kulub personalitöös lepingute saatmisele, allkirjade kogumisele ja dokumentide haldamisele endiselt palju aega. Kuidas seda tööd lihtsamaks ja tõhusamaks muuta?