Alates tulevast aastast saab lisaks 1284 inimesele, kes Eestisse kolmandatest riikidest tööle kolivad, Eestis värvata veel kaks korda sama palju sektorites, mille valitsus on otsustanud nimetada “tööjõupuudusega tegevusalade” hulka.
Ettevõtja kaebab edasi maakohtu süüdimõistva otsuse Valgevenest palgatud töötaja juhtumis
Pärnu maakohus mõistis juuli lõpus pinglagede tootja, Vecta Designi ja tema finantsjuhi Diana Kilievoi süüdi välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimisele kaasaaitamises.
Mööblitööstuse TOPi võitja Tiksoja Puidugrupi juht ja omanik: “Meie välist tööjõudu ei kasuta”
Töörändest rääkides ei tohi avalikkust hirmutada massiimmigratsiooniga, sest tööstus ei vaja masstööjõudu, vaid õppinud spetsialiste, ütlevad keemiatööstuse Chemi-Pharmi juhatuse esinaine Ruth Oltjer ja Pauligi Saue tehase juht Margus Üürike. “Kui töörännet juhitakse tasakaalukalt ja sihipäraselt, aitab see vältida tootmismahtude vähenemist ja hoida ettevõtteid Eestis tugevana,” kinnitas Üürike.
Eestis tööd otsivaid ukrainlasi jääb kuust kuusse vähemaks. Renditööjõufirmad otsivad asendust Moldovast, Usbekistanist ja Kesk-Aasiast, kuid neile saab lube üha kallimalt ja aeglasemalt.
Eesti tööturg liigub korraga kahes suunas. Ühelt poolt teenib järjest rohkem inimesi sissetulekut mitmest töökohast, otsides nii suuremat kindlustunnet ja paindlikkust. Teisalt kasvab vajadus välistööjõu järele, eriti hooajalistes valdkondades, kus kohalike inimeste lisatööst ettevõtete personalivajaduse katmiseks enam ei piisa.
Leonhard Weissis töötab ligi 380 inimest ning ravikindlustusega said liituda kõik töötajad. Ettevõte prognoosis algul umbes 50 liitujat, kuid ravikindlustusega liitus ligi 100 inimest ehk umbes veerand töötajaskonnast.