Üksteist ühele. See arv väljendab Eesti saja suurima käibega ettevõtetes naiste osakaalu juhtkonnas. Tippfirmade juhatustes on naisi seega vähem kui kümme protsenti.

- Naiste vähesus ettevõtluses ja juhtimises ei jää vähese tahtmise taha, sest ajalooliselt kehtinud ebavõrdsus on visa kaduma. Pilt on illustratiivne.
- Foto: Liis Treimann
Riigi ühe edukama äriühingu juht Kati Kusmin ütleb, et naistippjuht peab olema mõneski mõttes olema ka mitu korda tublim. „Tööalasele ootusele lisaks on naistel ka pere või laste ees vastutus, mis on kas pandud või ise võetud,“ räägib Kusmin.
Kusmini kõrval räägivad naisjuhtide vähesusest veel Ericssoni juht Sirli Männiksaar, Incapi president Otto Pukk ja ettevõtja Lauri Tabur.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et naiste vähesus ettevõtluses ja juhtimises ei jää vähese tahtmise taha, sest ajalooliselt kehtinud ebavõrdsus on visa kaduma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks pole meestekesksus juhtimises mõnegi juhi jaoks ka teema, mis vajaks lahendamist. „See on nii tühi-tähi teema,“ ütles Äripäevale üks tuntud tööstur. Lisades, et tema ettevõttes on naisi vähe ja nii ongi parem.
Saate autor on Eget Velleste.
Tuntud suurtööstur: mu ettevõttes on hästi, sest siin pole naisi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.