Eesti Panga värskest tööturu ülevaatest selgub, et pärast hõive järsku kahanemist ja tööpuuduse hüppelist tõusu 2020. aasta teises kvartalis püsis tööturu olukord suvekuudel stabiilsena. Eesti majanduse langus jäi koroonaviiruse epideemia esimese laine ajal väiksemaks kui enamikus Euroopa riikides ning ka tööturul ei läinud täide pessimistlikumad prognoosid.

- Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar
- Foto: Eiko Kink
Eestis kahanes hõive kevadise kriisi ajal Euroopa riikide keskmisest enam ja tööturu reaktsioon oli majanduslanguse ulatust arvestades üks tugevamaid Euroopa Liidu riikide hulgas. See näitab, et Eesti ettevõtted kohandavad raskustesse sattudes töötajate arvu ning seda isegi töökohtade säilitamiseks loodud ja väga operatiivselt rakendatud töötasuhüvitise meetme olemasolul. Samas koondati töökohti märksa vähemal määral, kui muutus ettevõtete tootmismaht, sest töötundide arv töötaja kohta kahanes samuti märkimisväärselt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Populaarseimad ametid on hetkel kaubandusvaldkonnas, kus soovijate arv ühele ametikohale on jõudmas 2000 kandideerijani, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika. Tööpakkumiste arvud on aga paljudes valdkondades taastunud kriisieelsele tasemele.
46% tööandjatest plaanib lähikuudel palgata uusi töötajaid, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest.
Äsja toimunud Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite videokohtumisel oli arutluse all töötajate toetamine ettevõtete ümberkorraldamisel ning naiste ja meeste võrdne osalemine tööturul, kirjutab sotsiaalministeerium. Lisaks võeti kohtumise eel vastu järeldused: vanemaealiste kohanemise kohta digimaailmas ja miinimumsissetulekute toetamiseks.
Elamisloa alusel töötab praegu Eestis üle 8000 inimese. Swedbanki personalijuht Ülle Matt julgustab ettevõtteid välistööjõudu värbama, sest mitmekesised meeskonnad loovad ettevõttele suuremat väärtust ja soodustavad arengut.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.