Tööhõive Eestis kahanes kriisi hakul järsult ja püsis seejärel aasta teises pooles stabiilne, selgub Eesti Panga värskest tööturu ülevaatest. Euroopa võrdluses torkab silma, et kuigi Eesti majanduse langus jäi 2020. aastal väiksemaks kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides, reageeris tööturg kriisile tugevamalt kui mujal Euroopas.
Statistikaameti tööjõu-uuringu kohaselt oli 2020. aasta teises pooles Eesti asutustes ja ettevõtetes hõivatud 4,3 protsenti vähem inimesi kui aasta varem. Koroonakriis on tegevusalasid mõjutanud väga erinevalt: tervishoius ja hariduses hõive kasvas, seevastu kui kõige enam kannatada saanud majutuses ja toitlustuses oli aasta varasemaga võrreldes töötajaid umbes viiendiku võrra vähem.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.