Kriisijutud on kestnud juba rohkem kui aasta, kuid paljude jaoks võib majanduskriis jääda vaid pealkirjaks meedias. Reaalsuseks saab see alles siis, kui seda oma rahakoti peal kogeda. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal, kas ja kuidas mõjutab kriis inimeste majanduslikku heaolu.

- Statistikaamet.
- Foto: Meeli Küttim
Kriis võib olla üldine või jääda sektoripõhiseks. Viimasel juhul võib hoop sektori tervisele olla küll tugev, kuid otseselt mõjutab see tunduvalt väiksemat osa elanikkonnast. Selleks, et tuvastada, kui paljusid nii eelmine majanduskriis kui ka koroonakriis on mõjutanud, keskendume kaudsete mõõdikute asemel sellele, kuidas leibkonnad ise enda olukorda hindasid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.