Millest nad räägivad?
Karoli Hindriks | Välistööjõud vs. Eesti ettevõtete jätkusuutlikkus
Tööealine elanikkond väheneb ja neid ettevõtteid, kes saavad tulevikus ilma välistööjõuta hakkama, jääb ajas järjest vähemaks. Mida varem see sõnum personalijuhtidele kohale jõuab, seda parem ehk siis tuleb mõelda alternatiividele.
Millised on välistööjõu värbamise või mittevärbamise tegurid ehk alternatiivsed lahendused nii demograafilises mõttes, migratsioonipoliitika mõttes kui ka ettevõtte kulude/investeeringute juhtimise mõttes?
Liisi Kirch | Parimad nipid, mille abil töötajate rahatarkust arendada
Paljude personalijuhtide suur väljakutse on töötajate rahatarkuse arendamine. Motivatsiooni- ja töötasusüsteemid ning kogutasu üldiselt võib ettevõttes olla hea, aga tööandja ei saa mõjutada töötajate raha kasutamist, kuid töötaja vaatenurgast on palk alati väike ja kulud suured. Samas võib töötajate madal rahatarkuse tase viia üle oma võimete elamiseni, suurema stressitaseme ja vähenenud tulemuslikkuseni.
Mil moel saab tööandja töötajaid targemalt raha kasutama õpetada ja suunata? Olulised teemad, millest juttu tuleb, on kindlasti kogumispensioni raha väljavõtmine, investeerimisega alustamine (sh vabatahtliku kogemispensioni eelised) ja selle populariseerimine ning kogemuste jagamine jpm. Rahatark töötaja on lojaalsem, efektiivsem ja lahendustele orienteeritud.
Vaata üle, kes kõik 10. veebruaril Personalitöö aastakonverentsil üles astuvad ja pane end kirja SIIN.
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
NB! Lisatud esikümnete tabelid valdkondade ja maakondade lõikes!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele