Töötervishoiupsühholoogias kirjeldatakse läbipõlemist kui reaktsiooni pikaajalisele ravimata tööstressile, mida iseloomustavad kolm sümptomit: kurnatus, küünilisus ja tööefektiivsuse vähenemine. Seda ei käsitleta meditsiinilise haigusena, vaid pigem terviseseisundina, mille on põhjustanud kontrolli kaotamine oma tööelu üle. Töötaja läbipõlemise tõttu kaotab palju ka organisatsioon.
Vaimse tervise probleemid, mis võivad olla põhjustatud tervist mõjutanud tööharjumustest organisatsioonis, on WHO soovituse kohaselt käsitletavad tööst tingitud tervisekahjustusena. Sagedasem neist on läbipõlemine, mille kasv on olnud plahvatuslik: näiteks Soomes esines läbipõlemist 2011. aastal 2 protsenti, 2015. aastal diagnoositi seda juba 25 protsenti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.