Kuidas tagada töösuhtes ärisaladuse piisav kaitse?
Eesti senise kohtupraktika alusel rikutakse kõige sagedamini ärisaladuse hoidmise nõuet siis, kui ettevõtja endine töötaja kasutab talle teatavaks saanud infot konkureeriva ettevõtja juures töötades või enda asutatud uue ettevõtte äritegevuses.
Kohtupraktikast nähtub selge probleemina seegi, et tööandjad ei ole ärisaladuse kohustuse sisu määratlenud piisavalt täpselt. Ärisaladuse kohustuse sisu ja ulatust hakatakse tihtipeale sisustama alles kohtumenetluse raames, mistõttu võib töötaja rikkumise tuvastamine olla äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu. Eespool toodud probleemi kinnitas ka Riigikohtu hiljutine lahend tsiviilasjas nr 2-20-13897, milles juureldi selle üle, kas tööandja teabe edastamine isiklikule e-posti aadressile on käsitletav ärisaladuse rikkumisena.
Seotud lood
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.
Enimloetud
2
Viimased uudised
“Eestis annab optimismi tikutulega taga otsida“
Töötamise registri (TÖR) andmepõhine lahendus valmib maksuametil aasta pärast
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele