Mida tuleb teada töötaja biomeetriliste andmete töötlemisest?
Tööandjad soovivad sageli kontrollida töötajaid biomeetriliste andmete kaudu, näiteks sõrmejälgede abil. Mõnes riigis on see lubatud, mõnes on äsja jõustunud aga piiravad otsused.
Kuigi töötajate biomeetriliste andmete kogumine võib isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 (edaspidi GDPR) vaates olla mõnel juhul lubatud, on Ühendkuningriigi andmekaitseasutus ICO teinud seda praktikat oluliselt piirava otsuse. See omakorda võib mõjutada ka praktika edasist kujunemist Eestis, kirjutavad advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co tööõiguse ja andmekaitse valdkonna juht, vandeadvokaat Tambet Toomela ning advokaadid Marja Stina Saaliste ja Erika Tuvike.
Seotud lood
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.
Enimloetud
2
Viimased uudised
“Eestis annab optimismi tikutulega taga otsida“
Töötamise registri (TÖR) andmepõhine lahendus valmib maksuametil aasta pärast
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele