Tervishoiutöötajate põud süveneb: kas võõrtööjõud on ainus lahendus?

Järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti. Tasemeõppest lisandub samal perioodil umbes 6400 inimest. Puudujääki ei ole võimalik katta koolituskohtade arvu suurendamisega, tarvis on süsteemseid töökorralduslikke muudatusi, selgub Kutsekoja OSKA uuringust.

Tööealise elanikkonna kiire kahanemine ja struktuurne tööjõupuudus sunnivad personalijuhte küsima: kuidas jääda ellu, kui töötajaid jääb üha vähemaks? Ülle Pind analüüsib, miks vanad lahendused enam ei toimi ja kuidas strateegiline tööjõu planeerimine võiks olla võti tööturu kriisi lahendamiseks.

Valituse majanduskabinetis tegi MKM ettepaneku luua oskustööjõu erisus suure tööjõupuudusega valdkondades, kus Eesti inimesega töökohti täita ei suudeta ja viia makstava miinimumi nõue ühe keskmise brutopalgani.

Balti riikides on palgakasv aeglustunud, kuid kvalifitseeritud tööjõu nappus hoiab survet palkade tõstmiseks. Tööandjad otsivad tasakaalu palgatõusude, töötajate hoidmise ja investeeringute vahel, pöörates üha enam tähelepanu paindlikele töötingimustele ja digitaliseerimisele.

Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.