Minister Keldo: vaja on parandada oskustöötajate kättesaadavust
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kohtumisel ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega arutati ettevõtjate ettepanekuid valmivasse koalitsioonileppesse. Oluliseks teemaks on tõusnud oskustöötajate kättesaadavus.
Kohtumisel ministriga osalesid pea kõigi meie suuremate ettevõtlusorganisatsioonide esindajad.
Foto: Arno Mikkor
„Töö asjaajamise lihtsustamise, bürokraatia vähendamise ja majanduse konkurentsivõime parandamise nimel on hoo sisse saanud ja jätkub uue valitsuse koosseisuga nüüd veelgi tempokamalt,“ kommenteeris majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Eesti kutsestandardite koostamise juhendi kohaselt tähendab kompetents teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumit, mida on vaja tööülesannete edukaks täitmiseks. Kompetents võib sisaldada isikuomaduste komplekti, mis motiveerib töötajat saavutama erakordset sooritust ja hõlmata tema enesehinnangu või sotsiaalse rolli osi, mida ta rakendab oma töös.
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Keskmiselt on oskusnõuded eri ametialadel Eestis viie aasta jooksul muutunud 37%. Tehisintellekti arenedes uuenevad tööks vajalikud oskused veelgi kiiremini. Vaata kümmet nõutumat oskust Eestis!
Septembris toimub SA Kutsekoja rahvusvaheline konverents "Elukestva õppe paradoksid - kas võidab see, kel on rohkem oskusi?". Saates "Õppetund" räägivad SA Kutsekoja oskuste suunajuht Ave Ungro ja kutsesüsteemi koordinaator Marja Saarma oskuste olulisusest meie isiklikus ja tööalases arengus.
OSKA prognoosi järgi jääb Eesti tööturul igal aastal puudu üle 2000 spetsialisti ja oskustöölise. Ilma välistööjõuta seiskuvad võtmesektorid nagu IKT, tervishoid ja tööstus.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.