Kui töötajad vaikivad, räägivad konkurendid – miks oma inimesed brändisaadikuks kasvatada?
Töötajad ja juhid on kõige usaldusväärsemad tööandja brändingu kandjad, kuid nende kaasamine eeldab märksa enamat kui üleskutset sotsiaalmeedias sõna võtta.
Koolitaja Liisi Toom rõhutab, et töötajaid ega juhte ei saa brändisaadikuks sundida – selleks on vaja luua keskkond ja tingimused, mis teevad oma töö ja tööandja tutvustamise loomulikuks. Ajakirjanikud eelistavad juhtide kommentaare ning kandidaadid ja avalikkus usuvad rohkem päris inimeste kogemusi kui anonüümset korporatiivset sõnumit. Kui tööandja suudab pakkuda töötajatele head töökeskkonda ja vajalikku tuge, on nad valmis oma tööst ja tööandjast rääkima autentsemalt ja mõjuvamalt kui ükski reklaamikampaania.
„Värbamiskampaania on taktika, tööandja bränding aga strateegia,“ rõhutab tööandjabrändingu agentuuri Instar asutaja ja tegevjuht Kersti Vannas. Tema sõnul peab organisatsioon mõtlema mitte ainult tänaste värbamiste peale, vaid ka sellele, kuidas tagada tööjõudu tulevikus, arvestades sellega, mida teeb Eesti demograafia.
Töötajate ja tudengite eelistused tööandjate hulgas on nihkumas. Mõni kunagine favoriit on pingereast välja kukkunud, samas kui mõni nimi on ootamatult tippu tõusnud. Värske uuring paljastab, millised muutused kujundavad tööandjate mainet 2025. aastal.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.