Töövaidlus | Diivan palga asemel ja raha isiklikult pangakontolt?
Töötaja esitas viimistlusfirmale hulga nõudmisi: tõendada töösuhte olemasolu, tunnistada diskrimineerimist, maksta välja hüvitis ja saamata jäänud palk. Töövaidluskomisjon asus töötaja poolele, aga kõike soovitut ta ei saanud.
Töökiusamine ja ebaõiglane kohtlemine ei ole lihtsalt ebameeldivad kogemused – need võivad kahjustada nii vaimset kui ka füüsilist tervist ning mõjutada töösooritust. Mida saab töötaja teha, kui tunneb end töökeskkonnas halvasti? Kelle poole pöörduda ja milliseid samme astuda?
Paljudel tööandjatel, aga ka tööle kandideerivatel inimestel tekib aeg-ajalt küsimus, milliseid andmeid tohib tööandja kandidaadilt küsida ja milliseid mitte. Sellele olulisele küsimusele annavad vastuse advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat Kaia Kuusler ja vanemjurist Kadri Levand.
Palga määramine „kõhutunde“ järgi võib viia tõsiste õiguslike tagajärgedeni. Kui tööandja ei suuda põhjendada, miks kaks sarnase töö tegijat saavad erinevat palka, võib see viia diskrimineerimisvaidluse ja kahjunõudeni. Andmepõhine lähenemine aitab selliseid riske ennetada.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.