Keskmine palk kasvas 5,9%: ökonomistid ennustavad palgasurvet ja ostujõu nõrgenemist
Statistikaameti värske palgastatistika näitab aeglustuvat palgakasvu ja suurenevaid piirkondlikke erinevusi; kolme Eesti panga ökonomistid täpsustavad, mida see palgasaajatele, tööandjatele ja majandusele tegelikult tähendab.
Pea pool Eesti töötajaist tunneb palgast rääkides ebamugavust ning varjab oma sissetulekut ka lähedaste eest, mis süvendab vaikimise kultuuri ja hoiab palgad surve all.
Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud tänastel läbirääkimistel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses. Läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures.
Tööelu jooksul keskmist palka teeninud inimene hakkab pensionile siirdudes saama üksnes esimesele sambale toetudes vähem kui poole 2050. aasta prognoositavast keskmisest palgast. Teise samba olemasolu suurendab tulevast pensioni ligikaudu kolmandiku võrra, näitavad Arenguseire Keskuse arvutused.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.