EY: 23-58% töötajatest kasutab tööl turvamata tehisaru, napib ka koolitusi
Tulemustest selgus, et 88% töötajatest kasutab igapäevaselt tehisaru, kuid enamasti väga piiratud kujul, näiteks infootsinguks ja kokkuvõtete koostamiseks.
Vaid 5% vastanutest rakendab tehisaru keerukamate ülesannete lahendamiseks, näiteks protsesside ümberkujundamiseks või uute teenuste loomiseks.
Tehisaruga seotud ärevus tekitab lõhe
Uuring näitas, et uus tehnoloogia tekitab töötajates ärevust. 37% töötajatest kardab, et liigne tehnoloogiale toetumine võib vähendada nende oskusi ja professionaalset kindlustunnet. Samas tunneb 64% inimestest, et nende töökoormus on suurenenud ning surve tulemuste saavutamiseks on varasemast tugevam.
„Olenemata ettevõtete soovist tootlikkust parandada, on vaid 12% töötajatest saanud piisavalt koolitusi, et tehnoloogiat tõhusalt ja enesekindlalt oma töös rakendada. See suurendab omakorda niinimetatud varitehisaru rolli: 23% (avalikus sektoris) kuni 58% (varahalduses) töötajatest kasutab tööl oma isiklikke AI-lahendusi, mis ei pruugi vastata ettevõtte turva- ja kvaliteedinõuetele," kommenteeris EY Eesti partner Mart Mäe.
Tehisaru potentsiaal jääb Mäe sõnul töökohtadel suuresti rakendamata, sest puuduvad piisavad koolitusprogrammid, motiveerivad hüved ning kultuur, mis juurutaks õppimist. Organisatsioonid, mis suudavad teadlikult lõimida tehnoloogia ja töötajate koolitamise, saavutavad oluliselt suurema väärtuse nii tootlikkuses kui ka töötajakogemuses. Uuringu kohaselt on aga praegu selleks eeldused vaid 28%-l organisatsioonidest.
Seotud lood
Tehisintellekt kiirendab tööd, kuid ei paranda automaatselt otsuste kvaliteeti. Koolitaja Indrek Maripuu selgitab, miks AI kasutuselevõtt toob organisatsioonides esile hoopis inimeste mõtlemisoskuste erinevused.
Jutt sellest, kuidas tehisaru kaotab juba varsti ära enamiku töökohti, levib hirmuäratava kiirusega, ehkki tegelikkus on sootuks teistsugune, kirjutab Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.
Tähtis on tõsta töötajate teadlikkust küberturvalisusest, kuid liiga palju hoiatusi ja protseduure võib viia küberväsimuseni, kus inimesed ei tunne end enam aktiivsete turvalisuse kaitsjatena. Sageli on põhjuseks liigne infomüra, rõhk protseduuridele ja liiga vähe keskendumist tähendusele.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.
Enimloetud
2
Viimased uudised
“Eestis annab optimismi tikutulega taga otsida“
Töötamise registri (TÖR) andmepõhine lahendus valmib maksuametil aasta pärast
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele