Keskendumine kui konkurentsieelis tänapäeva töökultuuris

Pidevad koosolekud, vahelduvad ülesanded ja katkematu teavituste voog on paljudes organisatsioonides muutunud tavapärase tööpäeva osaks. Kuigi selline töötempo võib jätta mulje efektiivsusest, näitavad uuringud, et pidevad katkestused vähendavad märgatavalt inimeste keskendumisvõimet ja töö kvaliteeti. Keskendumisraskuste põhjus ei ole alati inimeses endas, vaid sageli hoopis töökeskkonnas ja harjumustes, mida organisatsioon kujundab.

1971. aastal Vietnami sõja ajal avastati, et 20% Ameerika sõjaväelastest olid heroiinisõltlased. Mis aga eriti üllatas, oli see, et üheksa sõdurit kümnest, kes naasid kodumaale, suutsid sõltuvusest põhimõtteliselt üleöö loobuda. See oli šokeeriv avastus, sest heroiinisõltuvust peeti ravimatuks. Vietnami sõja keskkond soosis sõltuvuse teket. Seal oli palju stressi, heroiini tarvitati avalikult ja see oli kergesti kättesaadav. Tänu sellele, et sellisest keskkonnast pääseti, oli sõltuvusest loobumise protsent niivõrd kõrge.

See illustreerib väga ilmekalt, kui oluline on meid ümbritsev keskkond. Kui sinu tööpäev koosneb pidevatest koosolekutest, teadetest, telefonikõnedest ja kolleegide kiiretest küsimustest, siis ongi keeruline keskenduda. Microsofti uuringu järgi tunneb 68% inimestest, et neil ei ole piisavalt segamatut tööaega. See tähendab, et enamik inimesi proovib teha süvenemist nõudvat tööd keskkonnas, mis tõmbab tähelepanu iga paari minuti tagant mujale.

Jagan kolme praktilist põhimõtet, mida saad juba homme katsetada.

Esiteks kaitse oma energiat. Menukas autor Carey Nieuwhof on öelnud, et meil kõigil on päevas vaid 3–5 tundi, millal meie energia on tipus. Selles ajavahemikus suudame kõige paremini keskenduda ja teha oma parimat tööd. Paljude jaoks jääb see aeg hommikusse, ent kui oled õhtuinimene, võib sinu parim aeg olla hoopis pärastlõunal või hilisõhtul. Lisaks esineb päeva jooksul ka punane tsoon, mil keskendumine on madal. Ülejäänud aeg jääb kollasesse tsooni, kus energiatase on keskmine.

Tihtilugu täidame oma kõige produktiivsema aja koosolekute, kirjadele vastamise ja administratiivsete ülesannetega ning ajaks, mil jõuame kõige olulisema ülesandeni, oleme juba punases tsoonis.

Siit jõuame järgmise olulise põhimõtteni. Kasuta oma rohelise tsooni aega kõige olulisema töö jaoks. Seda lähenemist on populariseerinud produktiivsuse ekspert Cal Newport, kes räägib sügavast tööst. Sügav töö tähendab seda, et keskendud kõrget väärtust loovale ülesandele ja eemaldad kõik segajad, mis võiksid su tähelepanu kõrvale viia.

Esimesed kaks põhimõtet on väga hea alguspunkt, kuid meeskonnas töötades ei piisa ainult isiklikust süsteemist. Väga palju loeb ka see, millised on meeskonna ühised tööharjumused. Kui töökoht soosib pidevaid katkestusi ja survestab olema kogu aeg kõigile kättesaadav, on väga raske keskenduda ja olulised ülesanded tehtud saada.

Vaja on ühiseid kokkuleppeid, kuidas koos töötatakse. Näiteks võivad kokkulepped olla hommikused koosolekuvabad tunnid või kindlaks määratud ajaraamistik, kui kiiresti oodatakse üksteiselt vastuseid. Keskendumine ei ole ainult isiklik oskus. See on suuresti keskkonna ja kultuuri küsimus.