Äripäeva Koolituskeskus alustas 2006. aastal teekonda, millest on tänaseks kasvanud Äripäeva Akadeemia. Kahekümne aastaga on muutunud Eesti majandus, juhtide töölaud, koolitusteemad ja õppimise viisid. Üks on aga püsinud: vajadus saada uusi teadmisi inimestelt, kelle kogemus aitab paremaid otsuseid teha.

Äripäeva Akadeemia tähistab 20. juubelit: 2006. aastal kiire majanduskasvu ajal alustanud Äripäeva Koolituskeskusest on saanud püsiv osa Eesti ettevõtluskultuurist. Esimene koolitaja Alexander Kotchubei ütleb, et kuigi juurde on tulnud tehisintellekt, hübriidõpe ja uued töövormid, on juhtimise põhiküsimused jäänud samaks: kuidas inimesi mõista ja hästi juhtida. Püsiv väärtus on ka kontaktide loomine ja teiste kogemusest õppimine.

Niisugusena mäletab Äripäeva algusaegade koolitusi Alexander Kochubei.
  • Niisugusena mäletab Äripäeva algusaegade koolitusi Alexander Kochubei.
  • Foto: Erakogu
Tänavu tähistab Äripäeva Akadeemia 20. juubeliaastat. Äripäeva Koolituskeskus alustas oma teekonda 2006. aastal. Tänaseks oleme saanud loomulikuks osaks Eesti ettevõtluskultuurist.
Kahekümne aasta sisse mahub väga palju: muutunud on ettevõtted, tehnoloogia ja juhtimise tööriistad, koolitusruumi kõrvale on tulnud veebikoolitused, hübriidõpe ja tehisintellekt, kuid ometi kõlavad paljud küsimused, millega juhid ja spetsialistid täna koolitusele tulevad, üllatavalt tuttavalt.
Äripäeva esimese koolitaja Alexander Kotchubei meenutab nii esimest koolitust, toonaseid osalejaid kui ka seda, mis on koolitusmaailmas 20 aastaga muutunud.
See on ehk üks huvitavamaid paralleele 2006. ja 2026. aasta vahel. Tänase juhi töölauale on lisandunud tehisintellekt, hübriidtöö, uued põlvkonnad ja pidevalt muutuv tehnoloogia, kuid küsimus „Kuidas inimesi hästi juhtida?“ ei ole kuhugi kadunud.

Koolitus ei olnud juba 20 aastat tagasi ainult teadmiste saamise koht

Kotchubeile on esimestest Äripäeva koolitustest jäänud meelde veel üks detail. Üks osaleja pani koolitusele saabudes esimese asjana lauale oma visiitkaardid. Põhjus oli lihtne: kontaktide loomine.
See väike mälestus kirjeldab hästi üht koolituste väärtust, mis on püsinud tänaseni: koolitusele ei tulda ainult koolitajat kuulama, sinna tullakse kohtuma teiste sama valdkonna inimeste, juhtide ja spetsialistidega, vahetama kogemusi ning looma suhteid, millest võib olla kasu veel aastaid hiljem.
Kui 2006. aastal käis see visiitkaartide abil, siis täna lisanduvad LinkedIn ja digitaalsed kogukonnad. Inimeste vajadus teiste kogemusest õppida pole aga kadunud.

Mis saab koolitustest järgmise kümne aasta jooksul?

Ka tulevikku vaadates ei usu Kotchubei, et koolituste põhiolemus kardinaalselt muutub. Muutuvad teemad, mis peegeldavad oma aja vajadusi, muutuvad koolitajad ja kindlasti ka õppevormid. Ruumid võivad olla teistsugused ning tehnoloogia mängib õppimises järjest suuremat rolli.
Kui Kotchubeilt küsida, milline inimene oleks Äripäeva koolitus siis, kui sellele saaks anda inimkuju, vastab ta, et kindlasti ei oleks see tavaline inimene tavalise soengu ja mütsiga. Pigem kujutaks ta Äripäeva koolitusi mütoloogilise tegelasena – millegi erilise ja ajas kestvana.
See kujund sobib hästi ka Äripäeva Akadeemia 20. juubeliaastat kirjeldama. 20 aastat tagasi alustasime koolitustega ajal, mil Eesti ettevõtted kasvasid enneolematu kiirusega. Täna on majanduskeskkond teistsugune ja väljakutsed teised, kuid vajadus teadmiste, kogemuste ja heade kontaktide järele on sama.

Seotud lood

Uudised
  • 23.09.26, 09:45
Äri sünnib inimestega: miks suhtlemisoskus muutub järjest väärtuslikumaks
Oled just loonud oma ettevõtte ja otsid esimest klienti. Kohviku kõrvallauas istub võõras, alustad temaga juttu ning pool tundi hiljem ongi esimene klient olemas. Tehisaru võib aidata sul idee, äriplaani ja müügijutu valmis teha, kuid ei asenda seda inimlikku kontakti, mille põhjal klient lõpuks otsustab, et ta sind usaldab ja sinuga äri teeb.
Arvamused
  • 15.09.26, 09:50
Kuidas arendame inimesi 2031. aastal?
Kuna tehisintellekt teeb teadmiste omandamise ja individuaalse harjutamise kiireks ning odavaks, liigub tulevikus ühiste koolituspäevade fookus teadmiste jagamiselt päris probleemide lahendamisele ja inimeste vahelise usalduse kasvatamisele, kirjutab meeskondade koolitaja Indrek Maripuu.
Saated
  • 10.09.26, 14:00
Õiglase koolitushinna valemis on baasvajadused ja areng
Õiglane hind peab katma koolitaja tegelikud töö- ja arengukulud, kuid võimaldama ka areneda ja tulevikku planeerida. Julgus oma töö eest õiglast tasu küsida kasvab professionaalse identiteedi tugevnemisega.
Saated
  • 13.08.26, 14:00
Linnuke kirjas, aga kas midagi jäi külge?
Koolitus on läbitud, test tehtud ja süsteemis linnuke kirjas. Hoopis keerulisem on vastata küsimusele, kas töötaja ka tegelikult midagi õppis ja oskab seda oma töös kasutada.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.11.26, 15:18
Juhi aeg on kallis. Miks kulub sellest endiselt nii palju personalitööle?
Suur osa juhi ajast kulub endiselt administratiivsetele tegevustele – puhkuste kooskõlastamisele e-kirjades, töögraafikute koostamisele Excelis ja meeskonda puudutavate andmete küsimisele personalitöötajalt. Samas on juht ettevõtte üks kallimaid ressursse, kellelt oodatakse eelkõige inimeste juhtimist ja äri arendamist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele