Tööandja sai õiguse joovet kontrollida – kellel ja millal?
26. oktoobril jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis annavad tööandjale õiguse kontrollida töötaja joovet. Kas see tähendab, et edaspidi võib iga tööpäev alata alkomeetrisse puhumisega? Päris nii see siiski ei ole.
Tervisekontrolli tähtaeg pikeneb, joobekontrollil selged reeglid. Vaata, mis veel muutub.
Riigikogu võttis vastu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis vähendavad tööandjate aruandlust ja formaalseid kohustusi. Mõjuanalüüs lubas muudatustega ettevõtjatele kuni 23 miljonit eurot kokkuhoidu igal aastal.
Andmekaitse inspektsioon tegi hiljuti sotsiaalministeeriumile ja MKM-ile ettepaneku luua õiguslik alus, et töötajaid saaks joobe tuvastamiseks ise testida kirjutas Äripäev.
Andmekaitse Inspektsioon soovitab luua selged reeglid töötajate joobe kontrollimiseks, et tööandjad saaksid seaduslikult tagada tööohutuse. Ehk on aeg lõpetada segadus ja anda tööandjatele vajalikud õigused?
Rootsi maksevahendaja Klarna võtab kasutusele pistelised alko- ja narkotestid, viidates vajadusele tagada kõrged usaldus- ja turvanõuded. Eesti seaduste kohaselt on tööandjal õigus kontrollida töötajate joobeseisundit, kuid protsess peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse ja terviseandmete töötlemise reeglitega.
Uue töötaja tööleping on valmis, kuid üks allkiri on veel puudu. Samal ajal ootab kinnitamist teine leping ning kolleeg palub kiiresti üles leida mõne kuu eest allkirjastatud dokumendi. Kuigi digiallkirjastamine on Eestis igapäevane, kulub personalitöös lepingute saatmisele, allkirjade kogumisele ja dokumentide haldamisele endiselt palju aega. Kuidas seda tööd lihtsamaks ja tõhusamaks muuta?