Tervisekassa toob südame-veresoonkonnahaiguste ennetuse töökohtadele lähemale.
Täna, 29. oktoobril tähistataval rahvusvahelisel insuldipäeval on põhjust pöörata tähelepanu tööealiste inimeste südame-veresoonkonna tervisele. Tervisekassa on käivitanud projekti, mille käigus hakatakse töötervishoiukontrollides senisest süsteemsemalt hindama töötajate südame-veresoonkonnahaiguste riski.
Töötervishoiu kontroll võib paljastada eluohtliku terviseriski
  • Foto: Personaliuudised ja ChatGPT
Töötervishoiuarstid näevad oma vastuvõttudel sageli inimesi, kes tunnevad end küll tervena, kuid kelle tervisenäitajad viitavad juba suurenenud terviseriskile. Tervisekassa katseprojekt katsetab, kuidas südame-veresoonkonnahaiguste riskiga inimesi varem märgata ja aidata neil jõuda edasise jälgimiseni.
Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis jätkuvalt peamine surmapõhjus ja nende hulka kuuluvad ka ajuvereringehäired ehk insuldid. Insult on üks peamisi täiskasvanueas tekkinud puude ja töövõime languse põhjuseid. Enamasti kaasnevad sellega pikk taastumisperiood, ajutine või püsiv töövõime vähenemine ning vajadus ümber korraldada nii töö- kui ka igapäevaelu. Seetõttu ei ole insult üksnes tervishoiuteema. Tööealise inimese jaoks võib see tähendada töövõime kaotust või selle vähenemist ning tööandja jaoks vajadust toime tulla pikemate töölt eemalolekute ja terviseprobleemide mõjuga.
Rutiinset töötervishoiukontrolli nähakse sageli eelkõige seadusest tuleneva kohustusena, kuid töötervishoiuarstide hinnangul võib see olla ka üks väheseid kohti, kus inimese kõrgenenud südame-veresoonkonnahaiguste või insuldi risk enne sümptomite teket välja tuleb. Seetõttu on küsimus riskide võimalikult varajases avastamises oluline nii inimese enda, tervishoiusüsteemi kui ka tööandja vaates.
Seetõttu ei ole kõrgvererõhktõve õigeaegne avastamine oluline ainult tulevase infarkti või insuldi riski vähendamiseks. Mõnes ametis võib sellest sõltuda ka inimese võimalus oma senist tööd jätkata.

Katseprojekt seob töötervishoiu perearstiabiga

Tervisekassa alustas oktoobris koostöös kuue töötervishoiuteenuse osutajaga katseprojekti, mille eesmärk on parandada südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurite varajast märkamist ning tugevdada töötervishoiu ja perearstiabi koostööd. Riskihindamisel kasutatakse Euroopa Kardioloogide Seltsi SCORE2 mudelit. Kõrge või väga kõrge riskiga inimene saab täiendavat nõustamist ja esmase ennetusplaani ning suunatakse vajaduse korral perearsti jälgimisele.
“Töötervishoiukontroll annab võimaluse märgata terviseriske ka inimestel, kes ise veel tervisemuret ei tunneta. Projektiga katsetame, kuidas siduda riskide varajane avastamine konkreetsete ennetustegevustega ning parandada töötervishoiu ja perearstiabi koostööd, et terviseriskiga inimene ei jääks pärast tervisekontrolli oma murega üksi,“ ütleb Tervisekassa töötervishoiu peaspetsialist Daisy Maryjane Hydes.
Projekti eesmärk ei ole asendada perearstiabi, vaid täiendada olemasolevat ennetussüsteemi. Töötervishoius hinnatakse inimese südame-veresoonkonnahaiguste riski, nõustatakse, tehakse vajaduse korral täiendavaid uuringuid ning jälgitakse esmaste soovituste rakendamist. Vajaduse korral suunatakse inimene perearsti jälgimisele, et vajalik käsitlus ja ravi ei jääks pooleli.
Tööandja jaoks on oluline ka see, et projektis osalemine ei too kaasa täiendavat kulu. Tavapärane töötervishoiukontroll toimub senistel alustel, kuid projekti raames pakutavad täiendavad ennetustegevused rahastatakse projekti vahenditest.

Tervisedendus ja terviseriskide teadlik ennetamine on enamat kui tervisehüved

Töökohal tehtav terviseedendus seostub sageli sporditoetuse, tervisepäevade ja liikumisväljakutsetega. Need võivad tervisekäitumist toetada, kuid ei asenda terviseriskide võimalikult varajast märkamist.
Tööandja ei saa ega pea teadma töötaja diagnoose või korraldama tema ravi. Küll aga saab ta võimaldada töötajal tervisekontrollis osaleda, vaadata üle töökoormuse ja taastumisvõimalused, töökeskkonna füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna ning teha töötervishoiuteenuse osutajaga ennetuse valdkonnas sisulisemat koostööd.
Tervisekeskus Corrigo andmeid tõlgendades tuleb arvestada ka piirkondliku eripäraga. Varasemad uuringud on näidanud, et Ida-Virumaal on krooniliste haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeedi koormus suurem kui Eestis keskmiselt ning tervena elatud aastate arv väiksem. Seetõttu ei saa tulemusi üks-ühele kogu Eesti tööealisele elanikkonnale üle kanda. Need näitavad siiski hästi, et töötervishoiukontroll on sageli koht, kus südame-veresoonkonnahaiguste riskid ja kroonilised tervisemured esimest korda tähelepanu alla jõuavad.
Insuldi korral on äärmiselt oluline kiire abi, kuid haiguse tekkimise riski vähendamine algab palju varem. Töötervishoiuarstid rõhutavad, et insuldi ja teiste südame-veresoonkonnahaiguste risk ei teki üleöö. Mida varem riskitegurid avastatakse, seda suurem on võimalus ennetada tervisekahju, säilitada töövõime ja vältida olukorda, kus inimene jõuab arsti juurde alles pärast tõsist tervisesündmust.

Seotud lood

Arvamused
  • 05.06.26, 09:40
Ulla Ilisson: kõige kallim on töötaja, kes haigena koju ei jää
Kui juht keskendub vaid haiguslehtede arvu või nende pikkuse vähendamisele, siis tegeleb ta sümptomiga, mitte äri kasvatamisega, kirjutab Meliva ärikliendi valdkonna juht Ulla Ilisson Äripäevas.
Uudised
  • 27.10.25, 09:01
Kellakeeramine maksab tööandjale terve nädala tootlikkust
Värske uuring näitab, et ajamuutus lööb töötempo sassi: pool töötajaist tunneb väsimust ja keskendumisraskusi, kolmandik näeb selget tootlikkuse langust. Üha enam juhte leiab, et kellakeeramise aeg on ümber.
Uudised
  • 14.09.26, 11:08
Swedbanki personalijuht: võimalus haiguslehe ajal osaliselt töötada näitab tööandja hoolivust
Pärast pikaajalist haigust ei ole inimene sageli valmis kohe täiskoormusega tööle naasma, kuid täielik töölt eemalolek ei pruugi samuti olla parim lahendus. Kohandatud tingimustel töötamine võimaldab haiguslehel olles taastada tööharjumust järk-järgult.
Uudised
  • 16.03.26, 10:19
Töötervishoid kui personalijuhi salarelv ja kuidas sellest rohkem kasu saada
Paljudes ettevõtetes nähakse töötervishoidu endiselt eelkõige seadusest tuleneva kohustusena. Samas näevad personalijuhid üha enam, et see võib olla oluline tööriist riskide ennetamisel, töökeskkonna parandamisel ja töötajate heaolu toetamisel.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.26, 09:58
Tallinna Lennujaama värbamis- ja personalipartner: tervist toetavad hüved peavad sobima vahetustega tööga
Tallinna Lennujaama kogemus tõstatab küsimuse, mille iga personalivaldkonna töötaja võiks endalt küsida: kas meie poolt kasutatav tervisekindlus aitab töötajat siis, kui tal on päriselt abi vaja?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele