Koroonapandeemiast tuleneva majanduskriisi valguses on aktuaalseteks teemadeks tõusnud nii tööpuudus kui ka töörändega seonduv. Euroopa riigid on aastakümneid panustanud nii õpi- kui töörändesse, et tugevdada inimeste karjääriväljavaateid.
Kõige laiem eesmärk õpi- ja töörändesse panustamisel on suurendada riikidevahelist mõistmist, koostööd ning rahu kogu maailmas. Õpirännet soodustatakse eeskätt põhjusel, et õpirände kogemusega inimesed, eriti noored, on tunduvalt parema kohanemisvõimega, julgemad ja kultuuridele avatumad ning nende eneseteostus ja -areng nii tööl kui ka eraelus on seega edukam. Paraku on koroonakriisi taustal teema tõstatunud valdavalt negatiivse nurga alt ja teenimatult jääb varju selle positiivne pool.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.