Tänaseks peavad tööandjad esitama COVID-19 käsitleva riskianalüüsi. Vaktsineerimata töötajaga kaasnevad tööandjale uued kohustused, kirjutab advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Anna Liiv.
Koroonaviiruse nakatumisnumbrid ei näita langustrendi ja vaktsineerituse taset arvestades on enamasti igas töökollektiivis nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata töötajaid. Seega tõusetub küsimus sellest, kas ja mis õigused ja kohustused on muutuvas olukorras uus normaalsus nii töötajatele kui ka tööandjatele nakkusohutuse tagamiseks.
Septembrist jõustuv riigi nõue kümnetelt tuhandetelt ettevõtetelt riskianalüüs koostada ja see tööinspektsioonile edastada on nügimiste nügimine, ütles Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Kui inimene on ettevõtte ainus töötaja ja ka juhatuse liige ning ta sai Tööinspektsioonilt teavituse, et peab esitama enda töökeskkonna riskianalüüsi Tööelu infosüsteemi, siis kas ja millisel eesmärgil tal seda teha tuleb? Asja selgitab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Alates 27. juulist saadab Tööinspektsioon tööandjatele meeldetuletusi, et tööandjal on kohustus koostada riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastada see kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13(4) lõige 7), kirjutab Tööelu portaal.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.