Kui tööle kandideerijatesse ei suhtuta inimlikult, on raske uskuda, et suhtumine töötajatesse ettevõtte sees oluliselt parem oleks, kirjutas Äripäevas Swedbanki värbamisjuht Anette Kink.
Tippjuhi valik on üks keerulisemaid ja samas kõige olulisemaid otsuseid, mida organisatsioon teha saab. Juhi mõju ulatub palju kaugemale igapäevatööst, see määrab sageli organisatsiooni arengu, kultuuri ja isegi usaldusväärsuse ühiskonnas.
Rahvusvaheline uuring paljastab, et 25% tööandjatest otsib uusi töötajaid mitte kasvu, vaid puuduvate oskuste tõttu – olemasolev meeskond ei tule enam tehnoloogia arenguga kaasa.
Kui inimesi värvataks nii nagu ettevõtetesse investeeritakse, poleks kristallkuulil värbamisotsustes kohta.
Tänapäeva dünaamilises töökeskkonnas tundub karisma sageli olevat edu võti. Kas hea suhtlemisoskus ja enesekindlus toovad tõesti kaasa suurema sissetuleku?
Tehisaru vaatab CVd üle ja suhtleb kandideerijatega ise
Tehisintellekti kasutamine personalitöös ei ole enam tulevikumuusika, vaid osa paljude ettevõtete igapäevast. Tehisaru aitab koostada töökuulutusi, hinnata kandidaate ja toetada töötajate arengut.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.