Äripäeva uus lugude sari “Naised tipus” toob lugejateni juhtide ja oma valdkonna tipptegijate persoonid, kes seni ei ole avalikkuse ees säranud või pildil olnud.
“Kõik need juhid, keda seni oleme intervjueerinud, ütlevad, et nad ise ei olegi tundnud oma karjääris soo pärast kuidagi ebavõrdset kohtlemist,” sõnas Äripäeva ajakirjanik ja lugude sarja eestvedaja Laura Saks. “Aga siis tuleb ikkagi vähemalt üks lugu, mis seda kinnitab.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ta oli noor, kiire, särav ja edukas – täpselt selline juht, keda iga organisatsioon ihaldab. Üheksa kuu pärast oli tema töö muutunud lahinguväljaks ja iga kohtumine ellujäämiskursuseks. See on lugu töökiusust, mis hiilib ligi tasa ja kus “tublidus” muutub lõksuks.
Sunniviisiline jõustamine ja kvoodid tegelikult ei lahenda naisjuhtide vähesuse muret, muutus peab tulema võimestamisest, haridusest ja ka tahtest, kirjutab juhtimiskoolitaja, coach ja personaliekspert Ülle Pind.
Juhtimis-coach Merle Viirmaa on ligi 10 aastat tegelenud naisjuhtide väljakutsetega, ta on veendunud, et naiste madal ambitsioon juhiks areneda on müüt. Küll aga märkab ta harjumusi, kuidas naised end ise torpedeerivad.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.