Mart Mäe vibe-kodeerimisest: nüüd saab olla inimene
Enne vaibkoodimise ja tehisaru tulekut oli inimene arvuti taga pigem tootja, kuid nüüd on uued lahendused andnud võimaluse olla inimene ja vabamalt mõelda, ütles EY Eesti partner Mart Mäe.
Mart Mäe, kes varem on juhtinud ka Microsofti Eesti üksust, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et kui vaibkoodimist vaadata Eesti kontekstis, siis ideid on siin palju, kuid teostust vähe.
Tehisaru rakendamise kõige suurem viga pole see, kui võtta AI aeglaselt kasutusele, vaid hoopis sellise toote arendamine, mille tehisintellekt muudab tähtsusetuks või olematuks.
E-residentsus tõi Eestile maailma ettevõtjad, AI-residentsus võiks tuua meile maailma töö, kirjutab Aivar Uutar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, kuid vajadus inimeste järele ei kao – see muutub. Biuro müügijuht Paul-Markus Orav selgitab, miks tööjõuvajadus pigem kasvab uues võtmes.
Eesti tööstusjuhtidel on järjest enam tahet ja julgust, et panustada automatiseerimisse, rääkis Äripäeva raadiole konverentsi "Tark tööstus 2026" peakorraldaja Harro Puusild.
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.