Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
COVID-19 käsitlemine töökeskkonnas: nipid, mida kirjutada riskianalüüsi ja tegevuskavasse
COVID-19 levik on paljudes ettevõtetes töökorraldust täielikult muutnud. Selgitame, miks on koroonaviirus töökeskkonna ohutegur ning mida tööd ümber korraldades silmas pidada.
Seotud lood
Riigikogu võttis 9. detsembril 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Suuresti haigushüvitise tähtaja muudatuste varjus muudab uus seadus suuremaks tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas. Seaduse jõustumisega pannakse lisakohustused nii tööandjale kui ka töötajale (sh teenuseosutajale).
Ohutust vaadatakse tihti valdkonnana, mida seadus käsib korraldada. Süvitsi minnes võib aga märgata, et ohutuse juhtimisest sõltub oluliselt ka ärikasum.
Euroopa Komisjon algatas avaliku konsultatsiooni, mis puudutab Euroopa Liidu uut töötervishoiu ja tööohutuse strateegilist raamistikku aastateks 2021–2027. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul tuleks uue raamistiku puhul keskenduda muu hulgas tööandja halduskoormuse vähendamisele ja töötaja enda vastutusele.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Mis juhtudel tuleb tööandjal palgatoetus riigile tagastada?
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele