Põhjamaise temperamendiga inimestele on iseloomulik vaoshoitus – tundeid niisama lihtsalt välja ei näidata. Kui aga aja jooksul palju tundeid alla suruda, võib elu inimest ühel hetkel raputada selliselt, et tunded paiskuvad eneselegi ootamatult välja.
Tunnetel ja emotsioonidel tuleb vahet teha. Emotsioon on vahetu ja kohene reaktsioon, aga tunne on sügaval inimese sees. Reaktsiooni saab valida, tunnet aga mitte – see lihtsalt tekib. Töökollektiivid koosnevad väga erinevate kogemustega inimestest. Sestap tuleb teadvustada, et kui inimese emotsioonid on kergesti nähtavad, siis tundeid võib pikalt endas hoida, näidates välja hoopis vastupidist. Mida enam proovime inimese tegelikest tunnetest, mitte vaid emotsioonidest aru saada, seda avatumaks ja paremaks muutuvad suhted, kuna tekib selgem arusaam, miks inimene käitub nii, nagu ta käitub.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.