Tööheaolu ega -kultuuri teenusena sisse ei osta. Kes vastutab?
Kümme aastat tagasi ei eeldatud juhilt vaimse tervise teemade käsitlemist. Tänaseks on heaolu paljude ettevõtete fookuses. Ometi tüürib tööstress tõusvas joones üle kogu maailma. Kuidas luua selline töökeskkond, kus töötaja esimene ja ainus algatus töökohal poleks ettevõttest lahkumine ning kus töötajad sooviksid ise areneda ja firmat arendada.
Suur osa meie ettevõtteid on teadvustanud tööga seotud heaolu kui ärikriitilise valdkonna. Mõistmine, kui oluliselt see majandustulemusi mõjutab ja teist värsket fookust – kestlikku arengut – toetab, pole veel üheselt selge, aga teema on laual. Suur hulk ettevõtteid on loonud erinevaid heaolu ja vaimset tervist toetavaid programme, pandeemia toetas tugeva taganttuulega.
Seotud lood
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.
Enimloetud
2
Viimased uudised
“Eestis annab optimismi tikutulega taga otsida“
Töötamise registri (TÖR) andmepõhine lahendus valmib maksuametil aasta pärast
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele