Kui töötaja saab tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on reeglina tegemist tööõnnetusega. Tööõnnetusi on kergemaid ja raskemaid. Kergemate tööõnnetuste korral suhtleb tööandja peamiselt lisaks kannatanud töötaja ja tema lähedastega ka tööinspektsiooniga.
Raskemate tööõnnetuste korral suheldakse seevastu politsei ja prokuratuuriga. Seda põhjusel, et reeglina alustab riik raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse põhjuste (ja selle eest vastutajate) välja selgitamiseks kriminaalmenetluse. Nendel juhtudel on tööandjal mõistlik vahetu õigusabi saamiseks kaasata protsessi advokaadibüroo.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.