Kui kolleegist saab sõber – kas töökoht ühendab või lahutab?

Täna on sõbrapäev – kas teie meeskond tähistab seda kolleegidena või sõpradena? Tööalased suhted võivad motiveerida ja ühendada, kuid kust jookseb piir, et liiga lähedane läbisaamine ei saaks tööle kahjulikuks? Juhtidel on siin kanda keeruline, kuid oluline roll.

Hea sõber on kulda väärt, aga kui sõbrast saab töökaaslane, võib ka tugevaim sõprus murenema hakata. Seda tasuks meeles pidada, kui on soov sõpra enda juurde tööle kutsuda või talle kandideerimiseks soovitus anda.

Head suhted töökohal on eduka tiimitöö alus, seega pole haruldased juhud, kus juht hakkab ühel hetkel osa alluvatega läbi saama niivõrd hästi, et suhet võib pidada sõpruseks. Kuigi juhi ja alluva sõprus ei ole iseenesest probleem, seab see juhile kohustuse olla oma otsustes ja käikudes veelgi objektiivsem ja läbipaistvam.

Pikaajalise personalitöö kogemusega Karin Kuimet on kui personalijuhi prototüüp: soe naeratus ei kao jutuajamise jooksul pea hetkekski, ta kuulab vestluspartnerit tähelepanelikult ja sageli kostab tema suust sõna „inspireeriv”. Mida veel võiks personalijuhilt tahta kui soojust, tähelepanelikkust ja hoolivust?

Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.