Õigusnõustajate 10 soovitust, kuidas koostada toimivat vilepuhujate juhendit
Varsti pea aasta kehtib Eestis tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mida laiemalt tuntakse ka kui vilepuhuja seadust. Kas ja kuidas see aga praktikas toimib, selgitavad advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Annika Vait ja Kai Villemson.
Seadus seab kohustuse luua teatud tööandjatel – sh kõikidel üle 50 töötajaga ettevõtetel – konfidentsiaalne ja turvaline teavituskanal ning kehtestada selle kasutamiseks selged reeglid. Lisaks tuleb määrata isik või üksus, kes vastutab rikkumisteadete vastuvõtmise, käsitlemise ja teavitajale tagasiside andmise eest.
Seotud lood
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.
Riigiasutustes, KOVides ning enam kui 50 töötajaga firmades tuleb seada sisse teavituskanal.
1. septembrist jõustus Eestis tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus, avalikkuses rohkem tuntud ka kui vilepuhuja seadus. Mida see endaga kaasa toob?
Töökius ei mõjuta vaid ohvri tervist ja heaolu, vaid muudab töökeskkonna pealtvaatajatelegi toksiliseks. Probleemi ennetada on kordades odavam kui tagajärgedega tegeleda.
HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
NB! Lisatud esikümnete tabelid valdkondade ja maakondade lõikes!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele