Tööõnnetuste arv juunis vähenemise märke ei näidanud

Tööle minnes libisemine või autoõnnetusse sattumine võib tunduda ilmne tööõnnetus, kuid seadus ei pruugi seda niimoodi käsitleda. Kas ja millal vastutab tööandja ning millal jääb töötaja omal käel lahendust otsima? Piir tööõnnetuse ja isikliku õnnetuse vahel ei ole alati nii selge, kui võiks arvata.

Tänavu kavatsevad inspektorid koputada 2300 ettevõtte uksele, mis on välja valitud kas oma tegevusala kõrgema riskitaseme järgi või kus ei ole esitatud töökeskkonna riskianalüüsi või on juhtunud tööõnnetusi.

Kaugtööga seoses küsitakse tööinspektsioonist kõige rohkem töökoha hindamise ehk riskianalüüsi kohta. Kaugtööga kaasnevatest väljakutsetest ja võimalikest lahendustest räägivad töökeskkonna konsultant Rein Reisberg, vaimse tervise konsultant Johan Pastarus ning Telia Eesti personalidirektor ja PARE juhatuse liige Ingrid Viinapuu.

“Töötajate kaitseks oleme seadme kasutamise, hoolduse, remonttöö või muu töö tegemiseks ellu kutsunud tõhusa süsteemi,” jagas Tööstusuudistele Saku Õlletehase kogemust keskkonna- ja tööohutusjuht Tea Länts.

Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.