Välistalent Eestis: ettevõtete päris kogemused ja õppetunnid
Üha rohkem Eesti ettevõtteid seisab silmitsi küsimusega, kuidas leida ja hoida tipptalenti. Tööjõupuudus, eriti spetsiifiliste oskustega ametikohtadel, on reaalsus pea igas sektoris.
Selleks, et teemat laiemalt avada, korraldasid Work in Estonia ja PARE septembri keskpaigas seminari, kus arutleti olulistel teemadel nagu juhtimiskvaliteet, välistalendi kaasamine ja motiveerimine.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitavad valitsuse plaani luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt. See aitab tuua Eestisse uusi oskuseid, kasvatada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada riigi maksutulusid.
OSKA prognoosi järgi jääb Eesti tööturul igal aastal puudu üle 2000 spetsialisti ja oskustöölise. Ilma välistööjõuta seiskuvad võtmesektorid nagu IKT, tervishoid ja tööstus.
On ilmselge, et Eesti riigi immigratsioonipoliitika ei vasta enam praegusele tööjõuturu ootustele. Olgem ausad – meie majandus on hädas ja kõikvõimalike maksude ralliga me oma probleeme ei lahenda.
Välismaalaste asutatud idufirmad tasusid Eestis mullu 10,3 miljonit eurot makse, mida on 8% enam võrreldes aasta varasemaga. Välisasutajate asutatud iduettevõtete käive oli aga mullu 105,5 miljonit eurot, kasvades aastaga 25%.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.