Lisaraha soovijad seavad piiri: ajutist tööd tehakse vaid hea tasu eest

Statistikaameti värske palgastatistika näitab aeglustuvat palgakasvu ja suurenevaid piirkondlikke erinevusi; kolme Eesti panga ökonomistid täpsustavad, mida see palgasaajatele, tööandjatele ja majandusele tegelikult tähendab.

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest selgub, et 46% tööandjatest plaanib järgneva kaheksa kuu jooksul tõsta töötajate põhipalku. Enamasti on palgatõus kavandatud jaanuari ja see jääb vahemikku 3–6%.

Pea pool Eesti töötajaist tunneb palgast rääkides ebamugavust ning varjab oma sissetulekut ka lähedaste eest, mis süvendab vaikimise kultuuri ja hoiab palgad surve all.

Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.

Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.