Juhtidele väljakutse, töötajatele oodatud muudatus: ettevõtted peavad 2026. aastaks valmis olema
2026. aastal jõustuv EL palkade läbipaistvuse direktiiv ei nõua iga üksiku töötaja palga avalikustamist. Küll aga on igal töötajal edaspidi õigus küsida teavet temaga võrdväärset tööd tegevate töötajate keskmise palga kohta meeste ja naiste lõikes.
„ Palgavahemike avalikustamine aitab suurendada läbipaistvust: töötajal on selge, mille alusel tema töötasu määratakse ning mida töötaja saab teha, et oma töötasu mõjutada,“ selgitab SEB Eesti personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal, viidates 2024. aastal toimunud palgavahemike avalikustamisele SEB-s.
Seotud lood
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
Palgaläbipaistvuse direktiiv toob juba 2026. aastaks tööandjatele kohustuse avaldada enne töövestlust algtöötasu või selle vahemik. Soraineni tööõiguse eksperdid märgivad, et naaberriikide kogemus näitab: lahendus võib toimida, kuid selle rakendamisel on hulgliselt nüansse, mis vajavad Eestis täpset läbimõtlemist.
Kuigi palgavahemike märkimine töökuulutustes on aina levimas, on personalijuhtide lähenemised ja kogemused väga erinevad. Valdkonna suunanäitajate küsitlus näitab, et osa organisatsioone on selle sammu juba ammu astunud, teised katsetavad esimesi samme ja osa eelistab palganumbrit mitte avaldada, viidates muudele argumentidele. Euroopa Liidu uus palgaläbipaistvuse direktiiv võib aga peagi tuua muutusi kõigi tööandjate jaoks.
“Palk on tööelu keskne osa – see on tasu tehtud töö eest, aga ka sümbol sellest, kuidas meid hinnatakse ja väärtustatakse,“ kirjeldab Figure Baltic Advisory juhtivpartner Irja Rae.
Personaliuudiste küsitlusele vastanud personalijuhid ütlevad kui ühest suust: läbipaistvus on õige suund, kuid pelgalt summade avaldamine ilma selgitusteta külvab segadust.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
NB! Lisatud esikümnete tabelid valdkondade ja maakondade lõikes!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele