Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette

Kuigi palgavahemike märkimine töökuulutustes on aina levimas, on personalijuhtide lähenemised ja kogemused väga erinevad. Valdkonna suunanäitajate küsitlus näitab, et osa organisatsioone on selle sammu juba ammu astunud, teised katsetavad esimesi samme ja osa eelistab palganumbrit mitte avaldada, viidates muudele argumentidele. Euroopa Liidu uus palgaläbipaistvuse direktiiv võib aga peagi tuua muutusi kõigi tööandjate jaoks.

Personaliuudiste küsitlusele vastanud personalijuhid ütlevad kui ühest suust: läbipaistvus on õige suund, kuid pelgalt summade avaldamine ilma selgitusteta külvab segadust.

Pikaaegse ja mitmekülgse kogemusega personalijuht Irene Metsis rõhutab, et töötasu süsteem peab olema võimalikult lihtne ja arusaadav. Mida keerulisemad on valemid ja reeglid, seda enam kaob töötajatel usaldus ja tekib tunne, et neid ei väärtustata.

Euroopa Liidu tasustamise läbipaistvuse direktiiv lubab õiglasemat tööturgu, ent toob kaasa ka keerulisi küsimusi – eriti juhtide värbamises ja sihtotsingutes.

Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.