Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette
Palgaläbipaistvuse direktiiv toob juba 2026. aastaks tööandjatele kohustuse avaldada enne töövestlust algtöötasu või selle vahemik. Soraineni tööõiguse eksperdid märgivad, et naaberriikide kogemus näitab: lahendus võib toimida, kuid selle rakendamisel on hulgliselt nüansse, mis vajavad Eestis täpset läbimõtlemist.
Loe AI kokkuvõtet
Eestiski tuleb tööandjatel hakata enne töövestlust algtöötasu või selle vahemikku avaldama, kuid lõunanaabrite kogemus näitab, et palgavahemiku avalikustamine vajab toimiva lahendusena siiski täpsustusi, kirjutasid Äripäevas advokaadibüroo Sorainen tööõiguse valdkonna eksperdid Pirkko-Liis Harkmaa ja Carolin Simona Laurits.
Palkade läbipaistvusdirektiiv toob tööandjatele kaasa kohustuse tagada palkade kujundamise läbipaistvus ning avaldada enne töövestlust algtöötasu või selle vahemik. 2023. aastal vastu võetud Euroopa Liidu direktiivi eesmärk on soolise palgalõhe vähendamine. Juba 2026. aasta suvel peaksid hakkama Eestis kehtima selle esimesed nõuded.
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, aga viitab, et tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info. Info võib olla töökuulutuses, kuid seda võib edastada ka muul moel – siseriiklik regulatsioon saab jätta avalikustamise viisi lahtiseks ja usaldada sobiva lahenduse leidmise tööandjale.
Eesti riik ja tööandjad peavad niisiis otsustama: millised on mõistlikud lahendused palkade avaldamiseks? Naaberriikide praktika pakub siin väärtuslikku võrdlus- ja õppematerjali.
Lätis, Leedus ja Soomes
Läti ja Leedu on juba aastaid tagasi valinud palgavahemiku või palga teavitamiseks kohustuse avaldada see töökuulutuses. Eestis on see seni olnud vabatahtlik ja paljud tööandjad kasutavadki seda võimalust.
Seni pole lõunanaabrid palkade töökuulutuses avalikustamisega seotud laialdast negatiivset mõju täheldanud ning lahendus toimib. Pigem kandideerijate huvi tööpakkumiste vastu kasvas.
Lätis ei möödunud seaduse muutmine siiski ilma diskussioonita. Läti kaubandus-tööstuskoda ei toetanud ettepanekut kohustada tööandjaid avalikustama töökuulutuses töötasu. Ühe argumendina toodi välja, et see võib ohustada ettevõtete konkurentsivõimet, eriti tööjõupuuduse tingimustes.
Seotud lood
Kuigi palgavahemike märkimine töökuulutustes on aina levimas, on personalijuhtide lähenemised ja kogemused väga erinevad. Valdkonna suunanäitajate küsitlus näitab, et osa organisatsioone on selle sammu juba ammu astunud, teised katsetavad esimesi samme ja osa eelistab palganumbrit mitte avaldada, viidates muudele argumentidele. Euroopa Liidu uus palgaläbipaistvuse direktiiv võib aga peagi tuua muutusi kõigi tööandjate jaoks.
Personaliuudiste küsitlusele vastanud personalijuhid ütlevad kui ühest suust: läbipaistvus on õige suund, kuid pelgalt summade avaldamine ilma selgitusteta külvab segadust.
Äriettevõtted on palgaga seoses alati keerukate valikute ees.
Pikaaegse ja mitmekülgse kogemusega personalijuht Irene Metsis rõhutab, et töötasu süsteem peab olema võimalikult lihtne ja arusaadav. Mida keerulisemad on valemid ja reeglid, seda enam kaob töötajatel usaldus ja tekib tunne, et neid ei väärtustata.
Euroopa Liidu tasustamise läbipaistvuse direktiiv lubab õiglasemat tööturgu, ent toob kaasa ka keerulisi küsimusi – eriti juhtide värbamises ja sihtotsingutes.
HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
NB! Lisatud esikümnete tabelid valdkondade ja maakondade lõikes!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele