Sageli arvatakse, et palgatõus on parim viis töötajaid motiveerida. Uuringud näitavad, et palgatõus tõstab rahulolu kiiresti, kuid selle mõju kestab tihti vaid mõne kuu.
Tööelu jooksul keskmist palka teeninud inimene hakkab pensionile siirdudes saama üksnes esimesele sambale toetudes vähem kui poole 2050. aasta prognoositavast keskmisest palgast. Teise samba olemasolu suurendab tulevast pensioni ligikaudu kolmandiku võrra, näitavad Arenguseire Keskuse arvutused.
See väike ärevusesäde poeb ligi, kui jätad midagi vahele ja tekib hirm ilma jääda olulisest heast ideest, karjäärivõimalusest, tähtsast sõnumist või uuest kontaktist. Järjest enam räägitakse FoMOst töökohal.
Eestis ei vähendata pensioni, kui inimene töötab edasi – vastupidi, see on soositud. Paljudes Euroopa riikides aga karistatakse töötavat pensionäri väiksema pensioniga, mis hoiab eakad tööturult eemal.
Peatse finantsinspektsiooni nõukogu liikme ning endise LHV varahalduse juhi Joel Kukemelki sõnul on pensionisüsteemi suurimaks probleemiks liiga väike kogumismäär ja tööandjapensioni puudumine.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.