Töötajate vaimne vastupidavus on uus konkurentsieelis: stress ei kao rohkem pingutades, vaid lõdvestudes

Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad kaasused töökiusu kahtlusega töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad.

Kuigi ligi 80% ettevõtte tulemuslikkusest sõltub inimeste energia tasemest, juhitakse tööelu endiselt nagu masinaparki – mõõtes tunde, mitte jõudlust.

Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks: töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”.

Kui inimene põleb läbi, kellel on vastutus? Temal endal? Tööandjal? Juhil?

Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.