Riigikogu võttis muudetud kujul vastu kaks varem presidendi välja kuulutamata jäetud seadust, millel on otsene ja kaudne mõju ka tööandjatele ning personalijuhtidele.
Paindliku tööaja seadus jõuab lõppjärku pärast seda, kui president jättis varasema versiooni tehnilise vastuolu tõttu välja kuulutamata.
Kõige olulisem seadusemuudatus, mis ettevõtjaid puudutab, on ettevõtete kasumimaksu ärajäämine, ütles kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.
Riigikogu on heaks kiitnud hulga töösuhteid mõjutavaid muudatusi, millest paljud jõustuvad järgneva aasta jooksul ja muudavad töö tegemist puudutavate kokkulepete sisu.
Eesti tunnustatuim tööõiguse spetsialist Heli Raidve juhib tähelepanu, et töölepingu seaduse värskelt vastu võetud muudatuses on tekkinud tõsine sisuline ja tehniline vastuolu. Tema sõnul ei ole kindel, kas president saab seadust praegusel kujul välja kuulutada.
Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Eesti töötajate rahulolu töökohal määravad paljuski tööandja pakutav keskkond ja hüved – lausa 86% töötajatest ütleb, et tööheaolu on nende jaoks sama oluline kui palk.