Seadus kohustab tööandjaid hindama ja maandama ka psühhosotsiaalseid ohutegureid, kuid praktikas jääb see sageli formaalsuseks. Töötervishoiueksperdi sõnul algavad tööstress, läbipõlemine ja voolavus enamasti juhtimisotsustest, mitte inimeste nõrkusest.
Riske aitab maandada tõhus personaliuuring, mis tuvastab, kuidas tööheaolu või selle puudumine avaldub töötajate tajudes, kogemustes ja käitumismustrites.
  • Riske aitab maandada tõhus personaliuuring, mis tuvastab, kuidas tööheaolu või selle puudumine avaldub töötajate tajudes, kogemustes ja käitumismustrites.
Tööandjatel on alates 2019. aastast kohustus hinnata töötervishoiu ja tööohutuse riskianalüüsi raames ka psühhosotsiaalseid ohutegureid. 2023. aastast lisandunud seadusemuudatused taotlevad aga veelgi terviklikumat töökeskkonna käsitlust ja kohustavad koostama riskide maandamise tegevuskava, mis arvestab nii töötajate hulgas läbiviidud uuringute kui ka töötervishoiuarsti tervisekontrollide tulemusi. See on samm tervema töökeskkonna suunas, sest stress, läbipõlemine ja ärevus ei ole töötaja isiklikud probleemid, vaid on sageli juhtimisotsuste ja organisatsiooni töökultuuri tagajärg.
Töötervishoiuteenust pakkuva ettevõtte Mediserv omaniku Ruslan Tšekuni sõnul on koostöö tervishoiutöötajate ja tööandjate vahel paranenud: „Kui varasemalt keskendus tööandja teenuse tellimisel peamiselt sellele, kas töötaja on tööks sobiv, siis nüüd keskendutakse rohkem sellele, kas töökoht on töötamiseks sobiv.“ Samas nendib ta: „Kaasaegses töökeskkonnas on stressirohked tingimused tavalised, kuid psühhosotsiaalsete ohutegurite põhjalik hindamine on haruldane. Põhjalik analüüs eeldab riskide kaardistamist ning töötajate kaasamist. Oluline on mõista, et töötajate heaolu mõjutab otseselt ka ettevõtte efektiivsust.“

Mis tegurid on psühhosotsiaalsed ohutegurid ja kuidas juht neid mõjutab?

TTOS § 91 nimetab psühhosotsiaalsete ohuteguritena õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdse kohtlemise, kiusamise ja ahistamise tööl, töötaja võimetele mittevastava töö, pikaajalise töötamise üksinda ja monotoonse töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Seega, töötajakogemus kujuneb mitmete tegurite koosmõjust – tervikust, mida töötaja tööajal kogeb, millises seisundis veedab oma töövaba aja ning kas ja kuidas on töömõtetest mõjutatud tema une kvaliteet.
Muutusterohkes maailmas on keeruliste ja halvasti määratletud probleemide lahendamiseks vaja luua uudseid lahendusi ning selleks, et vallanduks probleemilahenduspotentsiaal ja toimuks mitmekülgsete kogemuste ning teadmiste tõhus integratsioon, on oluline edendada sotsiaalset kapitali. Kaasatus ei tähenda osalemist, vaid kuuluvustunnet ning juhi oskust luua ühine eesmärk ja keskkond, kus tahetakse ideid jagada.

Riskianalüüs ja riskide maandamise tegevuskava

Riskianalüüsi eeldus on personaliuuring, mis tuvastab, kuidas tööheaolu või selle puudumine avaldub töötajate tajudes, kogemustes ja käitumismustrites.
Riskihindamine hõlmab ohutegurite analüüsi, mis arvestab tõenäosuse ja tagajärgede koosmõju. Tagajärje mõju määramisel arvestatakse ohuteguri tajutud intensiivsust ja mõju töötajate heaolule, töövõimele ja tervisele. Riskitase saadakse tõenäosuse ja tagajärje ristamisel riskimaatriksis ning selle alusel määratakse sekkumismeetme prioriteetsus tegevuskavas.
Töötervishoiuarst võtab tööandja riskianalüüsi aluseks ning saab töötajate terviseandmete koondhinnangule ja riskianalüüsi sisendile tuginedes teha tööandjale ettepanekuid juba konkreetset organisatsiooni arvestades. Tööandja saab omakorda tegevuskava koostamiseks professionaalse tervisepõhise sisendi. Tegevuskava koostamisel on oluline mõista, et süsteemseid probleeme ei saa lahendada ainult individuaalsete sekkumiste või stressijuhtimise koolitustega ning vajalikud on süsteemsed ja juhtimispõhised lahendused.
Psühhosotsiaalseid ohutegureid töökeskkonnas kujundab suuresti juhtimiskvaliteet, mis mõjutab töötajate igapäevast kogemust, organisatsioonikultuuri ja tööga seotud heaolu. Tööandjate ja töötervishoiuarstide hea koostöö toetab teadlikku ja ennetavat lähenemist, kus juhtimiskvaliteet ja töötervishoiuarsti tervisealane kompetents täiendavad teineteist. Keskne roll kogu protsessis on tööandjal ja seega on juhtimiskvaliteet mitte ainult ohutegurite kujundaja, vaid ka nende jätkusuutliku ennetamise ja tasakaalustamise võti.
Milliste meetoditega teha personaliuuringuid, kuidas tagada andmete usaldusväärsus ja toimiv tegevuskava, saate täpsemalt lugeda Äripäeva Personalijuhtimise teabevara peatükist „Psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamine seaduse ja juhtimise ühtses raamistikus“.

Seotud lood

Saated
  • 03.12.25, 17:12
Vaimne tervis töökohas. Toksilist keskkonda hüvedega ei kompenseeri
Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks: töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”.
Uudised
  • 30.10.25, 11:35
Psühhosotsiaalsed ohutegurid vs. vaimne tervis töökohal
Psühhosotsiaalsed ohutegurid on olnud osa töötervishoiu ja tööohutuse seadusest alates 2019. aastast ning 2023. aasta algusest lisati need kutsehaiguste nimekirja.
Arvamused
  • 12.05.25, 10:52
Kõik on korras ... kuni enam ei ole: töötervishoid juhile, kes tahab ennetada, mitte remontida
Töötervishoiuarsti visiit võib olla palju enamat kui seadusest tulenev rutiin. Just seal tulevad tihti välja mured, millest töötaja juhtidele ei räägi. Kui tööandja oskab neid märke õigel ajal silmata, saab ta vältida suuremaid probleeme – ja ka väärtuslike töötajate lahkumist.
Saated
  • 08.09.25, 12:30
Tööst tingitud läbipõlemise või ärevuse korral saab tööandjalt hüvitist nõuda
Kui töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid on põhjustanud töötajal kutsehaiguse, saab ta tööandjalt tervisekahju eest hüvitis nõudat.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 06:00
Lepingute otsimine ja allkirjade tagaajamine: miks kulub personalidokumentidele ikka veel nii palju aega?
Uue töötaja tööleping on valmis, kuid üks allkiri on veel puudu. Samal ajal ootab kinnitamist teine leping ning kolleeg palub kiiresti üles leida mõne kuu eest allkirjastatud dokumendi. Kuigi digiallkirjastamine on Eestis igapäevane, kulub personalitöös lepingute saatmisele, allkirjade kogumisele ja dokumentide haldamisele endiselt palju aega. Kuidas seda tööd lihtsamaks ja tõhusamaks muuta?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele