Paindlik tööaeg – nüüd ka seadusega kinnitatud vabadus tööaega kujundada
13. veebruaril jõustunud töölepingu seaduse muudatused võimaldavad sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, mis annavad töötajale õiguse teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni vastavalt kokkulepitud tingimustele. Grant Thornton Balticu õigusnõustamise juht Kristel Tiits selgitab, mida see praktikas tähendab.
Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab töötajal lisaks kokkulepitud töötundidele teha soovi korral lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni – just siis, kui see talle kõige paremini sobib.
Seotud lood
Riigikogu õiguskomisjon algatas muudatuse paindliku tööaja kokkuleppeid puudutavas seaduses, et parandada tehniline viga, mille tõttu president Alar Karis jättis eelnõu välja kuulutamata. Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul soovitakse seadus kiiresti ettevõtjate ja töötajate jaoks toimivaks muuta.
Riigikogu on heaks kiitnud hulga töösuhteid mõjutavaid muudatusi, millest paljud jõustuvad järgneva aasta jooksul ja muudavad töö tegemist puudutavate kokkulepete sisu.
Tööle kandideerides soovib iga teine eestlane leida paindlikku tööaega, kuid vaid 9%-l õnnestub leida ametikoht, mis ei eelda ühtegi päeva kontoris viibimist.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.
Enimloetud
2
Viimased uudised
“Eestis annab optimismi tikutulega taga otsida“
Töötamise registri (TÖR) andmepõhine lahendus valmib maksuametil aasta pärast
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele